Jääb ikka nii, et Saaremaal ei toimu eales lõimumist Ta kõrval tunneb Hiiumaa. Et liiga vähe vihkab vist,
Paar nõginägu Läänemaal on leitud rannaroost nad sinna peksis Harjumaa, sest null on meie kvoot!
Ei taha, ei või, ei saa, piir kinni Virumaal!
Teab loodus vaid, teab isamaa, Et neegri koht on Aafrikas. Seal kaugel võime neid sallida, Ja kõiki teisi loomaliike ka
Ei ole jännis Järvamaa, Seal pole muldki kuigi must. Veel südikam on Pärnumaa Ka mustal leival näitab ust. Teab tarkust toitev Tartumaa, Et islam on vist seen...? Mis teha siis, vaeb Võrumaa, Kui murjan on tšetšeen?
Ei tahagi teada kah, ah kõik üks mooramaa!
Teab loodus vaid, teab isamaa, Neil meeldib ennast õhata
Me rass on ohus, Kristiina ka, See pole rassism, vaid puhas loogika.
Ei ole nii, et Mulgimaa jälestab vaid võõrast keelt. Ka teatab vapralt Valgamaa, et suudab raevuda mitmekesiselt. Kui russofoobia Virumaal käib käsi-käes homofoobiaga, siis alles julgen ütelda - Et elan omal maal! Et elan omal maal!
Teab loodus vaid, teab isamaa, meil meeldib kõike vihata, kui keegi naerab, kui vesi keeb või kui üldse keegi midagigi teeb! On vaid üks isend jälgim veel..
Teab loodus vaid, teab isamaa Teist eestlast me ei või seedida meid on küll vähe, kuid ühtsena kõik kargame külakuhja kaklema!
Ei ole üksi ükski maa... Ei ole üksi ükski maa... Või kui siis ainult Süüria...