Iki iki mina vaine, kukukuk pillillil vakvakvaak iki alan marjaaian, Kis õks minnu kaima tull? Sinesiiba tsirgukõne, vahajalga vaimukõne. Sõõ õks minult küüsütelli, sõõ õks minult nõuõtõlli: "mi-sa ikõt, näiu noori? Ka sina ikõt ehtijeid vai tõisi rõivõid?"
"Ei ma ikõ ehtid eka tõisi rõivõid - ma ikõ õnnist elukõist, kaunist karjapõlvekõist, ku ma elli jese kotun, kasvi jese kaldan. Juuss oll pikkä nii kui pirdu, vanik lagja nii kui laud. Juuss mul käie jese kodu, vanik velle vaja otsa, ese jäi manu ikema, veli manu vaatima, sõsar sõrmi murdõma.
Siin ei jõua joostõn joosta, joostõn joosta, käskin käuä, siin ju järiku järgi jooskva, tulitunglõ turja pääle. Järiku omma jämeb jalga, tulituglõ tugevad turja. Siin ei tohe peenüt petä, kanda kangri koetut - lahki löö linatse hammõ, purus peenü pallapoolõ."