Mul on sõber kes mind külastab, keset ööd kui teised magavad Astub küsimata sisse taas, ei iial koputa Istub voodil, ise must kui öö vaid silmadega minu hinge sööb, Kõrvus kumiseb kui hirm mind haarab, jään kaitsetuna lebama
Ja jälle... Keset ööd, ta kapi ukse julmalt lahti lööb Ja roomab vaikselt minu sängi taas, Ta on mu painaja Keset ööd, ta oma küüned mulle hinge lööb ning ennast minu unest paksuks sööb, Nii hakkan segi minema
Võibolla tunneb ta end üksinda, ja loodab et ma tema sõbraks saan, Või olen tema salaarmastus, kuid häbist ei saa sõnu suust Tal ei ole plaanis vastata kui tummalt hääletuna karjun ma, Kes oled sa, mis on su mõtetes, Miks ennast sa ei paljasta