Al & Maku ft. Põhimõte - Tere Õhtust | Текст песни

• Тексты песен
• Al & Maku ft. Põhimõte
• Tere Õhtust

hei,tere õhtust imeline maailm
kodukant see imeline maapind
lõpuks olen kohal,oma kodus
võõraid teid olen jalgadega kraapind
olen naernud,olen nutnud-tähistaeva all jäänud tuttu
olen armastand,ja mul on vedand-olen vigadest õpind,olen eland

Astun läbi linna tulede vaikselt
tunnen sügise lõhna ja uduvihma maitset
veidi kurvaks läheb meel,olen kodupoole teel
ja miski pole enam sama vaid mälestused jäänud on kummitama mind
olen tagasi siin,kust kõik sai alguse.
Kohas kus sain oma esimese tarkuse,ajad olid ammused
lapsena tammudes
rõõmu,higi,pisaraid ja verd mu sammudes
kasvanud minust suur mees,südames ,mitte rammumees.
ma olen targem kui need , kes linna vahel 5-stes bemmides,
ülbe nägu on ees,ja träna mängib kõllides
Suure linna kärast vajan rahu siin mu sõbrad ja pere tulin puhkama

tere õhtust imeline maailm,
kodukant see imeline maapind
lõpuks olen kohal , oma kodus
võõraid teid olen jalgadega kraapind,
olen naernud ,olen nutnud , tähistaeva all jäänud tuttu ,
olen armastand ja mul on vedand,olen vigadest õpind - olen eland

ma sündisin siin ja elasin siin aastaid,
kuni vanemad kolisid ja võtsid mu kaasa
kuigi olin perega ja uue külarahvas mind alati teretas
siis mälestused peas olid lõpuni eredad,
ma igatsesin oma tänavat , oma rahvast-kõike mille keskel olin kasvand
ja juba siis ma teatsin et tulen tagasi
mis siis et miski pole enam nii nagu vanasti
see tunne on veel sama mis olnud on alati
nüüd lõpuks olengi kodus
tunnen kuidas seda vajasin
on möödunud aeg ja väärtused teised
aga ikka soe tunne on oma maja ees seistes
need pildid mu silmis , nostalgia mu peas
tähendavad head millest on ka minu read
ma võin käia siit ära vahel eemale astuda
kuid täielikult siit ei kavatsegi ma lahkuda.

tere õhtust imeline maailm ,
kodukant see imeline maapind
lõpuks olen kohal oma kodus,
võõraid teid olen jalgadega kraapind
olen naernud,olen nutnud, tähistaeva all jäänud tuttu
olen armastand ja mul on vedand olen vigadest õppind , olen eland

Ma olen tihti kodust eemal, kuid miski pole mind suutnud veenda
et mujal võiks olla parem
oma armastuse kodu vastu laulu sisse panen
sest äkki keegi kuskil tunneb sama
ja kuuldes seda viisi nad hakkavad naeratama
kuigi koht on muutnud ja lähedased kolind
ja miski pole sama mis varem oli
mööda mälestuste tänavat hulkudes
meenub esimene armastus ja nutt tuleb kurku
sest kõik mis oli minu südamesse jääb
mitte kunagi kodukant meelest ei lähe
tõstke ülesse käed kui tunned sama
kui näed jõudu kui kuuled meid luuletamas,
tõstke ülesse käed kelle kodulinn on rapla
tõstke ülesse käed mu rahvas
seda linna armastan ma

tere õhtust imeline maailm
kodukant see imeline maapind
lõpuks olen kohal oma kodus
võõraid teid olen jalgadega kraapind
olen naernud,olen nutnud,tähistaeva all jäänud tuttu
olen armastand ja mul on vedanud , olen vigadest õppind olen eland.