Öise kiirtee õrnad kiired kaunis tundmatu toon helisev valgus ja maanteejoon mis kaob kui illusioon vaatepilt mil pole piire tundub nagu ikoon tühjuses kiirtee ja valge joon mis kaob kui illusioon
kannab öö meid endaga ja jälgi meist ei jää kilomeetrid lendavad meid kutsub justkui tuhat häält
enne veel kui öösse tuule- klaasilt kajab su naer võtan su käe ja see on soe ja läbi meie voolab aeg naeratuseks seob me huuled maantee helendav pael kauguse kutse ja muu ei loe ja läbi meie voolab aeg
kannab öö meid endaga ja jälgi meist ei jää kilomeetrid lendavad meid kutsub justkui tuhat häält
vaikselt meie poole liigub pilgus peegelduv tee kustutan tuled kuid valgus jääb ja meie ümber miski veel hetkeks kaugusest saab kiirus kõrval taga ja ees ilu su silmades aeg su käes ja meie ümber miski vel