Pime taevas ja peagi sügis vihmast märg on maa kuid ma naeran ja miks, sellest ise aru saa Hüüavad tuuled, kõigest kaunim on naer mu suul Punavad huuled, naeravad päikest suurt ja naer...
(Ref., 2x ) Mind võitjaks teeb ja vaev ka meeletult, sest mul on naer ja ma kuulen mu naeru peeglist näen, kuid ma ei saa, sest mu huuled ei soovi minu naerust loobuda.. Hüüavad tuuled, kõigest kaunim on naer mu suul Punavad huuled, naervad vana ja naer.....
Minu juurde sa läbi naeru ükskord leiad tee. Ning kui suudled, siis unustades end koos naerame.. Hüüavad tuuled, kõigest kaunim on naer mu suul Punavad huuled, naeravad päikest suurt ja naer.