Antonina - Pakike | Текст песни

• Тексты песен
• Antonina
• Pakike

olin jalutamas täitsa meie omal alleel
samal hetkel kui sai tõmmatud teatud
paralleel
meie vahe pole sellest ajast peale ükski tee
pakike värvib pruuniks
tassis ujuva vee
lõhnaõli roosat värvi liiga magus seisab seal peal
ei ole
parem olla
miks ta heliseb nii tihti minu veresoonte sees
tekib vajadus mis
lihvib päris tundeid südames
samas kohas tagasi kuid äkki ongi
ükskõik
sellest selleni ja see mis oli kunagi
kõik varbad kõndimisest külmad
veidi sinakad
käed koovad heegeldavad tikivad kuid silmad ei
näe seda kes
sai tulla varem ega hilisemat ka
sest et se mis pole tähtis kustub mälust
minema ei pea sinna kuhu puhub ega kaugemale
kapinurka jätsin kirja
järgmisele
põlvele tegin musi siis kui väiksena kukkus sinikas
iseendale sest
tundus


Antonina еще тексты