Mulle pole kohta loodud, jaa, hiljaks jäid; kõikjal, kus on rahvast reas, seisan viimse viie seas, ootan, millal taandub kord pikk järjekord.
Ref: Viis viimast on meelest läinud sootuks, nad iialgi ei kutsuta lauda, viis viimast ei kaota siiski lootust ja nii nad võivad rõõmsasti laulda, viis viimast on meelest läinud sootuks, neid iialgi ei kutsuta lauda, Viis viimast ei kaota siiski lootust ja nii nad võivad rõõmsasti laulda. Hei, küll ükskord saabub aeg, hehehei, hei, las liigub järjekord.
Kord kui uni vaevab silma, jaa, aeg on käes. Kõik on rännul teise ilma, jaa, eks me näe, kaste nõuab rahvas reas, seisan viimse viie seas, kaugelt kandub ninna kõhn meelespea lõhn.