Tõuseb valgeid pilvi - vana lokomotiiv. Varsti näeb neid ainult filmis. Armas, tuttav motiiv. Rongijuhil võidund tunked, pabeross hõõgub suus. Rinnataskust kui furunkel vaatab punane roos.
Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon! Sest et täna aurab ära viimne auruvedur depoost.
Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon! Seda-puhku raudteejaamas mängib pasunakoor.
Jaamakorraldaja aga, ega temagi ei maga. Peas tal nokats on uus ja täis tähtsust ta poos. Veel on jäänud pisut aega, aga varsti päris tõega äkki rööpad on koos, aururuun ajaloos.
Hei - hei - hei, tule jaama! Tule täna kell kuus. Hei - hei - hei, tule jaama! kord veel oleme koos.
Hei - hei - hei, tule jaama! Sina, looduse kroon! Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon!
Sest, et täna aurab ära viimne auruvedur depoost. Kurbi viise raudteejaamas mängib pasunakoor.
Hei - hei - hei, tule jaama! Tule täna kell kuus. Hei - hei - hei, tule jaama! kord veel oleme koos.
Hei - hei - hei, tule jaama! Sina, looduse kroon! Hei - hei - hei, tule jaama! Võta kaasa tromboon!