Ma ootan kogu talve kuni suvi algab, sest muidu on mu korteris nii külm, et kusi aurab. Ütle kellele see perses maailm meeldib. Mu emme ütleb, et ma olin enneaegne beebi, soovimata laps, kelle mata hinne oli noorsootöötajate abist hoolimata kaks. Poolikust perest, alkohooliku poeg, kes popitab koolist ja poes hoopis koomikseid loeb. Ema mind luuseriks peab, sest ta luuras mu toa ukse taga, kui ma räppisin ja kuulas mind pealt. Klassikaaslased mind narrivad ja annavad mul nimesid, sest ma pole nende sarnane, vaid imelik. Jalas traksipüksid, istun alati üksi, suhu topin iga värvilise plastmassitüki. Elul pole midagi viga, ma ei kurda, naerul on mu suu, suva, et ila tilgub nurgast. Mind ei koti) Palun vabandust, kui pahandust tegin, (mind ei koti) peast juba varakult, varakult segi, (mind ei koti) ma valetan ja varastan ja müün kanepit seni, kuni ma saan paragraafi 184. Mind ei koti) Palun vabandust, kui pahandust tegin, (mind ei koti) peast juba varakult, varakult segi, (mind ei koti) ma valetan ja varastan ja müün kanepit seni, kuni ma saan paragraafi 184. Ma olen väike, vaikne, kondine post, hommikul banaan teel ja see ongi mu toit. Ma ei tea, kuidas üldse peaksin selles ilmas lööma läbi, kui vastased on ülekaalus nagu sööklatädi. Minna kardan kooli, eriti veel ühest kambast Georgi, kes lukustab mu alati garderoobi. Kodus palavikku teesklen, aga läheb ikka jamaks, valetan, et mul on pasahäda ja istun WC-s. Ma olen alati olnud puudega ja tuulepea, kuid te kuulete veel minust, kui ma suureks saan. Mu suhtumine pole olnud alati vastu nina, lapsena olin päris armas, oma nunnu kampsuniga, aga siis mul kammis ära, kui pargi tänaval mul tulid suured poisid kallale ja võtsid palli ära. Nüüd olen koduarestis, sest tikkudega mängin ja mind ei koti miski, niiet konflikti minuga väldi. Mind ei koti) Palun vabandust, kui pahandust tegin, (mind ei koti) peast juba varakult, varakult segi, (mind ei koti) ma valetan ja varastan ja müün kanepit seni, kuni ma saan paragraafi 184. Mind ei koti) Palun vabandust, kui pahandust tegin, (mind ei koti) peast juba varakult, varakult segi, (mind ei koti) ma valetan ja varastan ja müün kanepit seni, kuni ma saan paragraafi 184. Ema tahtis, et ma hakkaks näitlema teatris, aga ma läksin tänavale käitlema narksi. Enam ei saa ilma, ma pean näitama fakki, sest keegi näitab mulle kuidas käituma peaksin. Väiksena ma tahtsin ruttu kasvada suureks, aga nüüd ma käitun nagu väike laps. Ema karjub eemalt: „Türa tatt, kas sa kuuled?\" Aga kui mingi jama on jääb süüdi alati Ats. Mulle meeldib mu klassist üks tüdruk ja ma teenisi ta tähelepanu sellega, et raseerisin kassi. Ausalt ka, ma pole naist nii kaua saand, et amelen Rihanna posteriga köögilaua peal või siis Eda-Ines Etti, ta on nii kena, mine pekki, aga mu eksnaistest tänaseks enamus on lesbid. Kuid keegi siin ei ime mu riista nagu Ines, mistõttu kottidele tatoveerisin ta nime. Mu suust sitta pritsib, see kõik sai alguse, kui mu ema võttis ära minu Cool D kasseti. Öösel hiilin õue, spotis kohtun houmiega (jou ä) lähme kohe ... showle. Aga ma pole teovõimeline ja olen veidi jobu ja mind toodi peolt segi peaga politseiga koju. Kui hakkama saan jamaga, käib plaks jalaga, täna õhtul süüa ei saa raisk (marss magama). Mind ei koti) Palun vabandust, kui pahandust tegin, (mind ei koti) peast juba varakult, varakult segi, (mind ei koti) ma valetan ja varastan ja müün kanepit seni, kuni ma saan paragraafi 184. Mind ei koti) Palun vabandust, kui pahandust tegin, (mind ei koti) peast juba varakult, varakult segi, (mind ei koti) ma valetan ja varastan ja müün kanepit seni, kuni ma saan paragraafi 184. Mind ei koti) Palun vabandust, kui pahandust tegin, (mind ei koti) peast juba varakult, varakult segi, (mind ei koti) ma valetan ja varastan ja müün kanepit seni, kuni ma saan paragraafi 184. Mind ei koti) Palun vabandust, kui pahandust tegin, (mind ei koti) peast juba varakult, varakult segi, (mind ei koti) ma valetan ja varastan ja müün kanepit seni, kuni ma saan paragraafi 184.