Läbi udu minnes sind veel näen sa lahkud nüüd, veel viivuks tõstad käe. Ei tundnud sind vist küllalt veel, kui`s juhtus nii, et ristusid me teed. nüüd pimedusse vajund viimne lootuskiir, ma kukun sügavusse, millel puudub piir.
ref: Kui tuli on külm ja põletab jää, siis unistustest jälgi ei jää. Kui vaikuses käin ja valgust ei näe mõte sust paluks pudeneb käest, mul pudeneb käest.
Loetud läbi kirjad, mis sult saand. kõik tundus justkui muinasjutumaa ja kui ka algus oli hea ei tuhkatriinu moodi kõigil vea. nüüd pimedusse vajund viimne lootuskiir, ma kukun sügavusse, millel puudub piir.
Kui tuli on külm ja põletab jää, siis unistustest jälgi ei jää. Kui vaikuses käin ja valgust ei näe mõte sust paluks pudeneb käest, mul pudeneb käest.
Kui tuli on külm ja põletab jää, siis unistustest jälgi ei jää. Kui vaikuses käin ja valgust ei näe mõte sust paluks pudeneb käest, mul pudeneb käest.
Kui tuli on külm ja põletab jää, siis unistustest jälgi ei jää. Kui vaikuses käin ja valgust ei näe mõte sust paluks pudeneb käest, mul pudeneb käest.