Kahe päeva eest peitsin end ma Kogu maailma silmist, keeldude käest Liialt sain tunda end linnuna puuris
Mõne tunni eest, välja keset kaadreid Sellest helitust filmist päästsid sa mind Põgenes kurblik meel, rahutus vaibus
Tulid mu juurde pärast tööd
Lendan mööda linna ma, lasen taeval kanda end Täna öösel vaevu riivan maad Paitan puude latvasid, ei ole kõrgust liiga suurt Hoides mind mul andsid tiivad taas
Pole üksindus vaevanud veel minu ärevaid päevi, poolikuid öid Ajast jääb puudu see, mis endale kuulub Vaid minule
Vahel võõraid maid, tundmatuid maanteid olen unedes näinud, vabana käind Lõpuks vaid nukral teel ekselnud aina Kuni sa mind ära tood ning arvad siis
Lendan mööda linna ma, lasen taeval kanda end Mõnel öösel vaevu riivan maad Paitan puude latvasid, ei ole kõrgust liiga suurt Hoides mind mul annad tiivad sa
Ära joosta kaugele kui tuleb mul soov Ära minna siit ja minna kauaks parem veel On üksainus, kelle võimuses mind peatada Ma jään, ma jään tänu sulle
Lendan mööda linna ma, lasen taeval kanda end Mõnel öösel vaevu riivan maad Paitan puude latvasid, ei ole kõrgust liiga suurt Hoides mind mul annad tiivad sa
Lendan mööda linna ma, lasen taeval kanda end Mõnel öösel vaevu riivan maad Paitan puude latvasid, ei ole kõrgust liiga suurt Hoides mind mul annad tiivad sa