Culpas - Valust ja mälestustest | Текст песни

• Тексты песен
• Culpas
• Valust ja mälestustest

Esiteks ma palun kõigilt vabandust.

Kuigi see pole mulle kohane, aga tõesti pean seda tegema,
see on jõundud mulle kohale.
Mul on kahju, et paljud inimesed mind hästi tunnevad.
Vähemalt kõik seda nüüd minu suust kuulevad.
Ema, anna andeks, sa ei ole mind selliseks kasvatand, ma olen lihtsalt selliseks kasvand.

Ja koguaeg kavandand..
mitte just kavandand, vaid teadnud milliseks võin kujuneda.
Olen selline nagu olen, sa ei saa mind taastada enam.

Ärge püütke mind õpetada,
ma lähen lihtsalt närvi,
saadan teid perse,
aga lähen ise sinna järgi.
Mu südames on palju katkiseid kilde,
mis kriibivad seal, kui mõtlen teile.

Kes olete lõikund mu südant,
tahtnud rebida seda välja.
Rebin selle seest, teile eest, kas see kustutab nälja?
ma saan aru, et te olete tahtnud mulle vaid head teha,
saab vaid soovida, proovida aga loobumisega on vaja valu näha.

OKEI aitab sellest, anna ma viin teid tagasi kassetilindile,
ma arvasin, et selle muusika viib mind kõikjale.
Aga aastad on möödunud, olen ikka samas toas,
riime täis paber mu ees ja pastakas peos.

Mu prioriteedid ja mu lugude mõtted on muutund,
olen välisest maailmas ka rohkem kuulnud.
Aga see olen ju mina, ma pole mõelnudki, et oleksin midagi suutnud,
kuid vähemalt olen midagigi sõprade südamesse jätnud..

Ref 2x:
Olen selline nagu olen, ma ei saa seda muuta.
Kui ma poleks sellinne, oleksin kui öö ilma kuuta.
Ilma vigadeta elada, tahaksin ma suuta,
kuid vaid tahtele ei saa ma loota.

Ma olen lihtsalt selline, mule meeldib vaikselt istuda,
endamisi oma tundeid niisama paberile kiskuda.
Mäletada ja mälestada neid kergeid või raskeid aegu.
Mäletad Tõnis, kui jõime suvel, hoidsime silmi lahti vaevu.
Mina istusin lõkke ees ja me rääkisime, et seda muusikat me mõistame.
Ma luban sulle, et selle peale me veel pitsi tõstame.

Ja mu vanaisa ja vanaema, alati vaatan talle hoolikalt otsa,
sest homme võib-olla pole teda enam.
Ja ma mäletan täiesti selgelt,
kui õppisin vanaisaga mängima malet,
tahan jääda mäletama seda igavesti.
Kuni olen hauas tema kõrval,
siis pole enam vahet, sest siis saan tema juurde ja tahaksin seda uuesti korrata.

Ma tahan teada seda vastust,
miks elu ei võiks olla ilma surmata.
Ma tean, et ma olen sisimas kurb,
isegi kui ma naeran, oskan väljendada end,
kui kirjutamisega pead vaevan.

Mäletan oma eelmist tüdrukut,
kes ütles, et koos saame kõigest üle.
aga teate mis heh.. enam teda siin ei oe.
sellisel positsioonil olen kui oma relv oma käes.
süda aina kiiremini peksab ja värisevad käed.
Pisarad valguvad tasapisi..mu näost üle.
vaatan su pilti, viimane kirjutus on mu süles.

Need kõik on mu tunded ,
otsene mu elust, verine süda mu rinnus.
mis varsti sureb valust.

Aeglaselt sõrm päästikut, aina kõvemini vajutab, kuuldub pauk... Ja see kogu valu mu sees hajutab !


Culpas еще тексты