Mu ümber vaikseks jäi ja järsku kõik, mis kaunis näis, valgus nagu nukrameelsust täis. Ma sind ei süüdista, vaid soovin, et sul oleks hea. Ükski valu jäädav pole eal…
Ma loodan, et saan sellest üle, et sa mind ei armasta. Ma loodan, et saan sellest üle ning siis jälle kord naeratan.
See algas kõik veetleval kevadkuul ja lõppes, kui koltusid lehed puul … Ma loodan, et saan sellest üle, et sa mind ei armasta.