Ja Sa uskusid , et ta jääb aga südamehääl, lasi lahti Su käe Kõik on mööduv kuigi uskusid muud Sest elu pettis Sind rängalt, kuigi uskusid truult Ja sellepärast pole vaja enam tühiseid ridu Me kõik teame, et elu on tühine libu Et vihal puuduvad piirid, sihtmärk silmapiiril Mille poole juba terve oma elu Sa triivid See on nagu unistamine mis on võimatu sest Ta on Su südames alati nagu mõistatused Sellest elust ,mis on läinud Su kõrvalt Palun tule tagasi Sa sosistad õrnalt Kuigi tead et mis läinud see läinud Ning ei tule tagasi Oma viga et ei näinud tema südant, mis oli Sulle pühendatud Vaid tühised sõnumid ja õlgadel raskus Tunned ennast iga päev rohkem lööduna Oli mis oli kõik peab kunagi mööduma
Mälestused, unistused, soovid, mis ei täitunud Vihkamine, andestused aga nüüdseks kõik on lahkunud Mälestused, unistused, soovid, mis ei täitunud Vihkamine, andestused aga nüüdseks kõik on lahkunud !
Ilus aeg oli siis kui ma tundsin end hästi Kõik muutus sellest, kui mu juurest läksid Olin pisike paharet, nüüd muutunud sootuks Seisan enda ees, pudeliga koos ju Tänavatel pimedas, lasen mööduda kõigel Lastes joogil kõrist alla kuniks leidnud olen õige ja keerulised sõlmed tuled lahti mul sõlmida Kõigest nendest möödudstest tuleb edasi kõndida Armidest haavatud, kuid kõik on mööduv häälest on kuulda, et olengi löödud Kiirustadaes vahest, jättes seljataha kõik need mõttetud mõtted, ei lõppe need hetked Seesmiselt ootan, et saaksin tugevaks Saaksin õppida kõiki ja kõike lugema Asi mööduks siiski lihtsamini tunduvalt Kui tead et kõik on mööduv ning ei pea murduma ning ei pea murduma
Mälestused, unistused, soovid, mis ei täitunud Vihkamine, andestused aga nüüdseks kõik on lahkunud Mälestused, unistused, soovid, mis ei täitunud Vihkamine, andestused aga nüüdseks kõik on lahkunud!