Võtta võid kõik mu kullatud keed Käevõrud heita kaevu Jäta vaid mulle, vaevade teel, alles mu naer Kuldaväärt naer Hallitab hõbe ja kahvatub kuld Pärlikee mureneb kildhaaval Muretut meelt ja südametuld Kallimaks kuulutan ma
Ei aima, me keegi, mis ootab meid veel Ja meeletul teel heitlik on meel
Rajud ja tuuled, merel ja maal Maailma muuta võivad Tundeile ikka jääb kullakaar Pilvede all, pilvede all
Naeratus kandami hinge pealt viib Leevendab valu ja vaeva Nõnda ka laeval, puri kui tiib Viib üle vaevade tee
Ei aima, me keegi, mis ootab meid veel Ja meeletul teel heitlik on meel Ei aima, me halba, kuid iialgi liiga ei tee Ka naer, mille valgel näib veel heledam tee
Ei aima, me keegi, mis ootab meid veel Ja meeletul teel heitlik on meel Ei aima, me halba, kuid iialgi liiga ei tee Ka naer, mille valgel näib veel heledam tee
Ei aima, me keegi, mis ootab meid veel Ja meeletul teel heitlik on meel Ei aima, me halba, kuid iialgi liiga ei tee Ka naer, mille valgel näib veel heledam tee