Kord võitles Lõuna-Venemaal, Kaugel Doni steppides. Üks vapper Eesti pataljon, Lauldes laulu kuradist. Meid paisati itta, kord läände, Kõikjal seisime kaljudena Ja Neveli sood ja Tšerkassõ, Ei iial meid unusta saa. Rünnakrelvade terases tules, Kõlab leekides kuradi naer - ha-ha-ha-ha. Sirgub vabadusidu, Ei murta neid ridu, Kes Eesti eest andnud on kõik. Aeg sangarid kord unustab Ja tandrid tasandab. Ja surnupealuu sõdureist Vaid tuul veel jutustab. Teed tagasi meie jaoks pole, Ehk küll häving on silmade ees. Vaba Eesti eest palju ei ole, Kui langeb meist viimnegi mees. Rünnakrelvade terases tules, Kõlab leekides kuradi naer - ha-ha-ha-ha. Sirgub vabadusidu, Ei murta neid ridu, Kes Eesti eest andnud on kõik.