nii palju paska - et tegelt ei teagi mida arvata nüüd oleme kasvand ning üksteist näeme nii harva ja kui kohtume - mööda minnes jäävad sõnad kaugele sest juba aastaid püsime ühenduses aind - kaudselt veel kuulen su tegemistest - vaid teiste kaudu a mul on - tegelt villand mõtlemast mis on siis aus su´s toss teind uduseks vaatevälja - nüüd meenutan aegu kambaga kõik need lollused see kino meelest läeb vaevu ajab vahel meeletult raevu - a ma ei leia põhjuseid et helistada - ja tundub et ka - keegi teist ei taha nüüd on omad tegemised - mitte koos vaid teeme ise mõnega näeme rohkem - mõnega üldse loobund kohtumisest vanasti tõmmati kõne - ja keegi veenmist ei vajand nüüd on vestluseks arupärimised nagu me midagi varjaks mis toimub kus oled - kõned jäävad napisõnaliseks see on nii nõme - sest varem olime - sõbrad ise
ref2x: kuigi oleme jäänud kaugeks ja üksteist näeme vähe ma ikka mõtlen vahel - et kuidas sul läheb? -------------------et kuidas sul läheb?
on olnud tühiseid tülisid - pettumust kui haavad on olnud ühiseid muresid mis jäid lahendamata harva oli tähtis mis arvad - a polnud tähtis kas sama sest mõtted enamasti klappisid ja nii ma olengi kasvand me kodukandis - kus rohi on rohelisem kui tegelt me kodukandis - kus plaane endiselt teeme me kodukandis - kus meil on omad naljad ja kombed mis kõik kokku andis selle kes ma - praegu olen neist jamadest - minevikust pääsu pole kostub - mine vittu - liigun hääle poole jälle on keegi kellegagi - omavahel tülis jälle sitt nii keeruline jamas on rohkem kui mitu lüli õige oleks arutada läbi - ja muuta detaile sest tundub ajuvaba kui me kõik - muudkui vaidleks ja mille nimel kui teame poolt a pool on pime ma küsin - mille nimel -- ahh? mille nimel
võõrastest ei tea mis keegi arvab tihti ei omagi tähtsust a nõme - kui pärast eraldi teed omadest läinud tundes ära end ses mõttekäigus oled andnud mõtteainet pole vaja tühja kära - kui kohtudes mõnusalt vaikne vaid meenutus seob - ehk polegi enamat tarvis a kui kõik fine siis otsi üles mei viibi eraldi mandril tunne nagu paneks elu ju panti kui rääkida siiralt tumedad riided kaks tüüpi see mant ja üks olid sina need on mälestused - kuigi sõna kõlab veidralt tulevad esile alatihti justkui alla neelaks veega ehk on isiksuses kinni - ehk milleski enamas ehk asjad üldse nii sassis et ma aru ei saa midagi enam siin mul on mõtted nagu mobiil miski alati tiriseb kitsalt mõtlemine on piin seega avardan piirid ise ja kui jõuan sinuni - ilmuvad uued kaaned ja sisu päris ausalt peas pilt vahetub nagu kanalites