Musti, valgeid klahve puudutavad käed, on nõnda sama lihtne, meie jaoks kõik Sest iga kord, kui oleme siin koos sekund haaval ma näen kaugemale vaid jääd. Ütled küll, et ma ei mõista sind, sõpru olla võib sul kas või tuhandeid veel Me kõnniks nagu teine-teiselpool teed Valetada ei saa, iseendale nüüd.
Must klaver, vaikib mu ees sinule mõeldes ta, enam häält ei tee Must paber, käärid on käes, välja lõikama pean, end sinu maailma seest.
Ma elan iseenda välja mõeldud maal. Ja meie vahel on piir, nagu õhuke klaas Ütled küll, et oled üle kõigest saand Kuid õhtul tulede all, su silmis pisaraid näen.
Must klaver, vaikib mu ees sinule mõeldes ta, enam häält ei tee Must paber, käärid on käes, välja lõikama pean, end sinu maailma seest.
Must klaver, vaikib me ees Ja me südamelööke ta kuulda nüüd võib Must valgelt maailma näed Ma seisan teisel pool teed ja sina kaugele jääd.
Must klaver, sinule mõeldes ta, enam häält ei tee Must paber, käärid on käes, välja lõikama pean, end sinu maailma seest.