Ma tuultekeelest aru vist ei saa kuid arvan, et nad tahtsid kutsuda mind sinu juurde, et ma näeksin sinu nukrust ja et saaksin kordki sinu huuli suudelda.
Ma vihmakeelest aru vist ei saa kuid arvan, et ma tean miks sajab ta, et igatsust mu hingest pesta kauem see ei või ju kesta, peita püüab ta mu pisara.
ref. Siis kui maailm magab veel Linnuteel taas hõljume. Vaid me kaks, ei keegi muu saladust teab tõusev kuu kui nüüd sa läed siis tead, et jääd mu hige igaveseks saa sest siin mu sees on süttind leek ja kustutada seda ma ei saa.
Me päiksetõusust aru vist ei saa- miks kogu ilu peab ta lõhkuma ja öösse maha jäävad hetked, meie kahe salaretked ainsad mille nimel elada