1. Ainult õhk on me vahel, nii puhas ja hõre,
Et üleni päris sind näen.
Ent ses õhus on ees valgest kaugusest võre
Ma kardan, et sirutad käe
Ref: Ja tuuli vaid tunned, sest mind ju ei ole.
Tuul on kõikjal ja tuules üks lind
Sulle laulab, et midagi muutunud pole.
Ära taipa, et polegi mind.
2. Minu juured on kevadet ootamas mullas,
Ise lendlen kesk taevast ja lund
Vahel helbena suudan su juurdegi tulla
Ja sa näed minust heledat und
Ref: Kuid tuuli vaid tunned, sest mind ju ei ole.
Tuul on kõikjal ja tuules üks lind
Sulle laulab, et midagi muutunud pole.
Ära taipa, et polegi mind.
3. Ära püüa mind kutsuda, valjusti hüüda-
Ma ju kuulen, kuid tulla ei saa,
Mind ei ole veel olemas sinule nüüd
Ja endas hoiab mind külmunud maa.
Ref: Sina hellita tuuli, sest mind ju ei ole
Tuul on kõikjal, hell sinine tuul.
Ära kutsu mind, niikuinii sinuga olen
Lumehelbena sulan su suul.
Hele Kõre еще тексты
Оценка текста
Статистика страницы на pesni.guru ▼
Просмотров сегодня: 1