Henry Laks - Lugulaul | Текст песни

• Тексты песен
• Henry Laks
• Lugulaul

Hommikul, kui kukekene
hõiskas rõõmu koidu poole,
tuli Jüri toast välja
täiel rinnal ringutama.

Haigutas ja sirutas,
silmis oli unehägu, alles lõppes unenägu.
Öö oli pikk ja vaevane,
pea oli paks ja uimane, silmad uneudused.

Nii ei pannud tähelegi,
ööga tehtud koledusi.
Kellegi poolt kokku veetud
õue peale sigadusi.

Jüri märkas liiga hilja,
et on sisse astunud, hunnikusse kinni jäänud.
Täis on säär ja hing on täis,
tarvis Mari appi hüüda, Jüri jalgu välja püüdma.

Refr:
Tõmba, Jüri, tõmba, Mari, tõmmake koos!
Tõmba, Jüri, tõmba, Mari, tõmmake koos!
Tõmba, Jüri, tõmba, Mari, tõmmake koos!
Välja tõmmake koos!

Roojahunnik kinni hoiab,
virtsa võimu hoida püüab.
Mülka moodi sisse imeb,
virtsa võim on külm ja pime.

Ei mõelnud nii, ei teadnud siis,
asi juhtus kogemata, hunnikutki nägemata.
Täis on säär ja hing on täis,
kuidas nüüd küll välja saada, mitte kauem sisse jääda?

Refr. (3x)


Henry Laks еще тексты