Ma aknal jälle süütan küünlaid igas ühes neist on veidi sind südamesse valu kurbust tood sa mõte et jääks nägemata õnn. Õhtul taevas tuhandeid on tähti pingi kõrval koltund lehe paar oodanud sind juba siin nii tihti iga kord jääd tulemata sa. Unes läbi lume saju tuled kümneid kordi nii su varju näen kartes petta ennast silmad sulen valus on kui tulemata jääd.
Ootama pean kogu öö on veel ees ja tean, et kannatlik peab olema mu meel lootus kui vikerkaare värvina näib kustuda hetkel kõige kaunimalt ta võib.
Pilk su silmist ajada võis hulluks, huulte soojus segi ajas pea, lootus see ei jätkuda saa kauaks millal sind küll näha jälle saan? Lauale on jäänud sinu kiri pisar kukub tasa sellele, pilt mu seinal sellel sinu nimi õnneks praegu jäänud on vaid see
ootama pean kogu öö on veel ees ja tea, et kannatlik peab olema mu meel lootus kui vikerkaare värvina näib kustuda hetkel kõige kaunimalt ta võib.
Mu kallis tule ja emba mind nüüd, kas tead sa, et hingest nüüd kõlab mu hüüd, kas kuuled, sul jooksen vastu ja kallistan sind koos on olla hea, koos on olla hea, koos on olla hea, koos on olla hea.