Olen küll su aega viitnud. Paras hetk mul minna on. Sinu kohvi ja veini kiitnud, olen vist oma tundi kolm. Anna andeks,saan minna palju, Kopli trammile kiirustan. Minu sõna on kindel,kui kalju. Üle homme sulle helistan.
Sest,et sinu silmad on kui võõra,kuigi ilusa linna tuled. Oma pilgu küll su poole pööran, kuid mu jurde vaid viivuks tulen. Sellest linnast viib edasi mu tee.
Ega pole suurt lusti minna, üksipäini keset pimedat ööd. Läbi unele vaibunud linna, raha takso jaoks vastu ei löö. Siis küll lausun ma viimase nalja. Jäägu pooleli praegu me mäng. Külmkappi jäid veel mõned õlled, kuid minuta jääb su säng.
Miks küll sinu simad on,kui võõra,kuigi ilusa linna tuled. Oma pilgu küll su poole pööran, kuid su juurde vaid viivuks tulen. Sellest linnast viib edasi mu tee.
Miks küll sinu simad on,kui võõra,kuigi ilusa linna tuled. Oma pilgu küll su poole pööran, kuid su juurde vaid viivuks tulen. Sellest linnast viib edasi mu tee.