Kristallid (Remix by Metsakutsu, Anneliis Kits, Ingmar Gailit, Kenito)
Metsakutsu: kristalli sajab - kallab vaatan ringi - vangla maast taevani trellid, pikad, ülevalt alla, mida rohkem trelle, seda rohkem hing on valla ja ma ei salga, mul meeldib siin olla vihm saja alla ja tee mind korda vihm saja alla ja tee mind korda vihm saja alla ja tee mind korda taevas nutab, mu ketsid teeb mustaks, aga seest peseb mind puhtaks, tean, et siin puhkab nii mõnigi väsinud mees, ühtegi viga see õigeks ei tee, aga vihm peidab pisarad ja peseb, kuivanud vere kividelt, mis katkisest perest nirises, vaatan - linn mattub halli, püüan peopessa kristalli, jaata - kui rõnga peal toon need kõik sulle, kallis
Hook: kuigi kõnnin siin üksi, tänu sinule on mind alati mitu tükki
Anneliis Kits: kõnnin vihma sees, vihm on õiglane, kristalle sajab kõikjale
Ingmar Gailit: päikesel on kohutav ja põletav hind, vihm aga lohutab ja kõnetab mind. päikesel on kohutav ja põletav hind, vihm aga lohutab ja kõnetab mind. ma elan ainult suvel nagu linn, kust ma tulen süüdistan taevakeha tal pole aega ega? enamus eludes siin ju niigi sajab hall argipäev päikesekiiri vajab sa ei saa aru, miks ma seisan siin sajus sest see inspireerib, ma leian siin rahu! kombid otsides varju mõttes trotsides karjud võta vabalt ja alistu see on siin õnnistus, see pole karistus ülekantud tähenduses arutan.. trust me - ma tean, mis on padukas! tea, et õnn pole tasuta. võimalust kasuta, südant sa valuta! keegi piilub sa kõsid, et kes on see, kellest tekib vikerkaar ning su rõõmus meel?
Kenito: väike poiss nagu bingo loto käin ringi king kong ja gringo loto ei rebi must lahti, olen kinni su peas väike gena, keda terve rajoon teab isamaa poeg, seisan maailma toel vahel veidi labiilne nagu naabri koer seepärast istun siin mina ja naiivsus telekat vahin ja ei kadesta seniilsust ole valmis, kallab, ei anna alarmi meid ei peta nõnda, mängid, näita veidike šarmi nad ei pea sest teadma kõik sinu vead see ongi see kõik, mis sinu peas räägi mulle kõrva, ma ei tea, kas see maailm on päris määri mulle pähe ja ma tean, et see maailm on äri räägivad korraga vasak ja parem, jahvatab shut the fuck up, enam ei jõua ja millal ma plahvatan
HVNS: sajab kõikjale, mu sammud on aeglased pisarad mu nahal rahupilvi saates taevasse värskus, millega maailm kaetakse hinnates hetke enne veel kui see maetakse mis viib minema siit, kaugele tunnetest, eemale tööst, kõigest mis ei osutunud kalliks.. pannes kahtlema kas naasen, kuid süda karjub Tallinn! tänavad, täna nad tänavad, naeratused nüüd säravad puhastavad, lunastavad, avatud on taevaväravad saad rääkida ära nad, kes saatust määravad puhastel hingedel tunded on nähtavad ja nad jätkavad, kuni eluahela kõik lülid ärkavad see on hetk, mil keeldu olemast sittagi nullpunkt, hunt, kaua jõuad lasta tõugata end pikali? kanna endas seda jõudu mis paneb astuma, siis juhid oma tõusu tõusen taas, kannan murdumatut jõudu mis paneb astuma, nüüd juhin oma tõusu