Armastus on see, mis algab nii, et sellest arugi ei saa. Vaid hinge ärevus kord saabub salaja, ja öid, mis ennegi on olnud uneta, on rohkem veel.
Äkki tunnen siis, kuis miski haarab mind, mis tundmatu ja uus. Kui sinimeri nõnda lai ja ääretu, ta nagu tormilaine määratu ja suur, mind kaasa viib
Mind kaasa viib ja uued unelmad, on nüüd vaid veel, mis meeli köidavad, vaid ainus püüd on hinges nüüd. Ükskõik, kus viibin ma, on arm mu pilkudes. Mind aitab ta taas mures suures, kui sõber hea mind meeles peab.
Armastus on see, mis algab nii, et sellest arubi ei saa. Kuid, et tal lõpp on, ei suuda uskuda. Vast alles siis, kui tähevalgus taevalael, kord kustub taas.