Kui mind kutsud sa, siis läbi öö tulen – mul käed tähtu täis ja südames kuu.
Kui mind kutsud sa, kaks silma vaid sule ja lenda mulle nii vastu siis, vastu siis, vastu siis.
Süles toon laineid ja hinges toon meretuult ning saad õielund ka toomepuult. Mulle oled ainus, ainus sa, mu arm... Kutsu vaid, ma tulen siis, küll näed.
Kui mind kutsud sa, on teavas veel tume – su hääl pilved viib ja olengi teel.
Kui mind kutsud sa, kaob igatsus sume ja päikse poole ma astun siis, astun siis, astun siis.