Mis loeb, et taevas Lõunarist nii selgelt üle laeva kõrgub. :,: Üks laul mu kodust kaigub kõrvus, ei paika teist tea sellist vist. :,: Seal on mul kõik – mu metsatee ja põld ja järv ja laotus selge, on leivalõhn ja lumehelbed. Mu kodupaik nii kallis see.
Seal vaikne tiik kus kaldal puud ja kookus nii kui peseks juukseid, seal aas täis lõhnu heinakuiseid ja vesi karge janus suul. :,: Kuid siin on külm ja jäine riik, on vaid pingviinide paraadid, siin üheskoos kõik pikkuskraadid kui iga mandri teedeviit.
Just siin, kus eal ei vaibu torm, kus sool on igas tuulesõõmus, :,: see laul täis nukrust ja täis rõõmu mu südant riivab iga kord. :,: Mu kohal laiub Lõunarist ja öös ei puudu oma luule, kuid laulu kodupaigast kuulen – see kutsub mind... Nüüd kurss “nord-west”!
Mis loeb, et taevas Lõunarist nii selgelt üle laeva kõrgub. :,: Üks laul mu kodust kaigub kõrvus, ei paika teist tea sellist vist. :,: :,: ei paika tea teist sellist eal... :,: