Nii kokku me ei saagi eal (Viktor Reznikov, Kustas Kikerpuu)
Ei lange soojal suvepäeval lumehelbeid ja sügistormidest ei kevadtuuled tea Kui vari kaob, siis valgus jääb ma olen öö ja sina päev nii kokku me ei saagi eal
võin rännata ka kaugele ükskõik kui pikk võib olla tee ees ootab mind mu kurbus seal ma tean
Kui vari kaob, siis valgus jääb ma olen öö ja sina päev nii kokku me ei saagi eal
Mis ühe rõõm see olla teisele võib valu eks õnne järel ikka kurbus käima peab Ning aastaid läeb ja lendab aeg ma olen nutt ja sina naer nii kokku me ei saagi eal
Ja kui ehk kord mind mõistad veel näed kuldseid lehti kevadel siis hilja olla võib ehk see kes teab
Sest aastaid läeb ja lendab aeg ma olen nutt ja sina naer nii kokku me ei saagi eal nii kokku me ei saagi eal...