Kui ärkan hommikul ma aknast päikest näen toaseinal mängib kuldne kiir rõõm hinges heliseb ja tean kui lõpeb päev ei vaibu helin see veel siis.
See rõõm on elust endast, mis mu rinnas laulu lööb all sinitaeva paesel rannamaal see rõõm on rakud pihkudes, mis karedad on tööst ja unelmaist, mis tõeks vaid tehtud saab ja tuulehoost, mis valgeid purjeid tõukab veel ja päiksepaistest palavast on see see rõõm on armsa hellad käed ja laste rõkkav naer ja uusi rõõme tuua tõotab aeg.
Kui õhtul väsinult ma sängis ootan und ja mõte möödunule läeb jah tõesti kaunis olnud päevast iga tund on minu rõõm mu juurde jäänd.
See rõõm on elust endast, mis mu rinnas laulu lööb all sinitaeva paesel rannamaal see rõõm on rakud pihkudes, mis karedad on tööst ja unelmaist, mis tõeks vaid tehtud saab ja tuulehoost, mis valgeid purjed tõukab veel ja päiksepaistest palavast on see see rõõm on armsa hellad käed ja laste rõkkav naer ja uusi rõõme tuua tõotab aeg.
Ja tuulehoost, mis valgeid purjeid tõukab veel ja päiksepaistest palavast on see see rõõm on armsa hellad käed ja laste rõkkav naer ja uusi rõõme tuua tõotab aeg.