Üksainus kord su sõnad võtsin ma ning pilgud need, mis kinkisid mull’ sa, kuldhäälsed naerudki kinni kõik püüdsin selleks, et armastus muusikaks saaks.
REFR.:
Siin on see laul, millel lõppu pole veel. Siin on see laul, milles kõik on alles eel. Siin on see laul, mis meist kunagi ei kao, sest sündis koos meie õnnega see laul...
Kui langes täht, sa helisema lõid, üksainus kord mu lähedust sa jõid... Kuuvalgus kõndis siis tasa su ripsmeil – nõnda me armastus muusikaks sai.