Iga päev, iga päev näen neid salamõtteis silmi. On seal varjul vaikus või on laul, mis sünnib ja taas ära kaob? Iga päev, iga päev nagu seisma jäänud filmis valu pilk ei nuta välja eal ja rõõm ei naera seal.
REFR.: Su kummalised silmad on kaunid nagu öö, kuid ometi need silmad ei öid veel öödeks tee. Need klaasi alla sobiks, mil raamiks kuldne äär... Su kummalised silmad – neis on ka tõde väär. (Neis olla võib ka tõde väär.)
Küsin nüüd, küsin nüüd – mis ma halba olen teinud? Läbi mälestuste sinijää sa vaatad küll mind, kuid ei näe. Küsin nüüd, küsin nüüd, kas on keegi mööda läinud, kes su pilku pärlid nõidus siis, kui päikese sealt viis?