Su juurde tee mind jälle toob. Ei unusta sind iial ma. Uus päev on liiga kaugel veel meie öö ei rauge. Mälestus õnnest alles jääb.
Taas tahaksin tunda hellust veel suvise tuule hingust teel nagu kord meil oli siis. Aeg kõik viib. Taas tunda hetke valgust veel Veereva päeva algust nii, nagu kõik meil oli siis. Taas hommik meid lahku jälle viib.
Kas maksab mõelda mis on hea? Kord täituma peab meie soov. Las aastaid mööda lendab Su naeru kannan endas Mälestus õnnest alles jääb.