Ma üksi olles iseendaga, vaid oma unistustest jõudu saan. Kui kaua veel võib kesta see? Ei karda saatust , siht on kindel ees, ei pelga raskusi ja ohte veel, ei heida meelt, ei pöördu teelt.
Ma õnne ootan, mis õrn ja muutumatu. Loodan, ta teistest puutumatu - ootus see, on mind veel hoidnud teel.
Mul oli sõber hea , kes kaotas tee olles nii lähedale õnnele. Ta silmist siis jäi meelde piin Nii pelgan sellest hetkest kaotada, ei julge oma hinges paotada, neid kaugeid teid, ma varjan neid.
Ma õnne
Kui tunned - õnn pagemas käest , sa suutmata põhjust leida, miks. Ei aidata siis mingid väed, ei aidata saa võõrad käed.