suusabaasis on tantsupidu see toimub siin igal õhtul noorte kehade vallatust ruum on täis ja villaste sokkide lõhna nurgas mustendab kaaneta klaver keda lokkides lontkõrv piinab vana klaver teeb meele nii haledaks et võtaks või peatäie viina
akna taga on härmatand kuused üle järve viib kuuvalga rada vana klaver kas metsade muusikat sa veel suudaksid tunnetada
aastaid tagasi talvehommikul küllap mäletad vanapoiss niigi hästi tasa sest kõik alles magasid sinul mängiti killuke Grieg'i
juba siis olid klahvid sul kollased hääl kui armstrongil katkev ja kähe juba siis näisid üdini tülpinud ega meie sind sõtkunud vähem
ent sel ammusel talvehommikul nüüd ma reedan sind, ära solvu ühe armunud näitsiku sõrmede all sa ohkasid just nagu Solveig praegu teeskled, et hambad ristis vastu tahtmist ja tõdedeta sa klimberdad sheike tvistideks ära loodagi, sõber mind petta südaööni sa kibestund ilmel uut põlvkonda hullutad nüüdki aga hommikul neljal käel mängijaid ikka jälgid sa kaaneta küünik