Me vahel sõda- sa ida, ma lääs; sa tuli, ma jää. Ja sellel lahingul ma lõppu ei näe, ei näe… Jääb mulle see arm, mis meenutab sind. Sa põgened kiirelt, kui poleks armastand mind. Ses lõputus kaoses üks kadunud hing… igatseb sind.
Refr. Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood.
Su lemmikrelvaks hästi valitud laused, kus valed on ausad. Ja viimast rünnakut ma ootama jään, ja jään… mmmm… Jääb sulle see arm, mis meenutab mind. Ma põgenen kiirelt, sest liialt armastan sind. Ses lõputus kaoses üks kadunud hing… igatseb sind.
Refr. Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood.
Tunnete peeglis ei takista meid lepitud reeglid, nii rikume neid,. Kui igatsust toita, end valu eest peita, nii kunagi leida, me rahu ei saa.
Refr. Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan. Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa. Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood.