All orus rohelise pingi peal kaks kena noort meest istusid seal. Nad aa’sid juttu siit ja sealt ja kosja asjust kõigepealt.
Kuule, Ants, kas tunned asja, täna õhtul lähme kosja. Kuule, Kaarel, kas me lähme, kui me pikad ninad saame.
Põllu nurgas, üle aja, vaat seal on üks kena maja. Maja ees on uhked uksed, maja sees on lahked lapsed.
Lähme ikka täna sinna, kuigi mina kardan minna. Ja kui lahti tehti uks, siis rinnus tegi tuks, tuks, tuks.
Kas te teate, mis meil asja - meie tulime teil kosja. Poisid, mis te teete lolli, teil pole aru mitte tolli.
Pead meil kammib kuldne kamm ja silmi peseb siidivamm. Meil on voodid selgest sulgist, teil pole muud kui puist ja õlgist. Hallid sinelid teil selgas, ise veel sealjuures nälgas.