Õhtu jõudis kätte, algas pime öö, voorimees see ütles hobusele nõõ. Neiu istus tõlda, sall tal oli peas, hobusega sõita täna ülihea. Armas on viibida neidude riigis, ehk küll see valmistab tööd ja ka higi. Annavad suud ja hakkavad kaela, küll aga näevad need poissmehed vaeva. Neiu, minu kallis, neiu, minu arm, ei või iial olla sinu vastu karm. Armastan sind palju, seltsiks mulle jää. Seda sulle öelnud, ulatan ma käe Armas on viibida neidude riigis... Ilusad su silmad, täis on elutuld, leekivad su lokid on ju niikui kuld. Punavad su huuled, mis mind suudlevad, kuni nemad ükskord ära väsivad. Armas on viibida neidude riigis...