Valge kajakas merele lendab punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel. Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, lained mühinal randuvad siis. Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen. Kuid meri on sünge kui hauas ei tähti seal vilkumas näe. Meri on, meri jääb, meri olema peab... Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete vahusest veest, vesiroosidest punutud paela minu ümber sa armutult seod. Meri on, meri jääb, meri olema peab.. .