Siiras ja selge su silmis silmapaar Tabamatult kerge ja kõrge neid silmi raamiv kulmu kaar mu mälu juurde söövis ja rahu hingest röövis neid kaasas olen kand ma kõikjal ja kõikjal jään kandma endagaa
sul kaugel teel on ees mul veri taandub soonte sees ning aimab kadunud painav valu südamees (südamees)
enam rahu ei saa üle kogu maa alla taevast laskus lahkumise raskus ma rahu ei saa udus sinitaeva kaar halliks närbub Ja süda vaikselt närbub 2x
päev alles algas öös vaikust puudu jääb siin öödes ´tähti on veel kas ühest ei saa anda võin käest mu südal pole kaalu et parandada haavu su hing on jääs on paljudel oksad vajund kaardu sest neilgi puudub leinast pääs