Liisi Koikson - Elu pärast | Текст песни

• Тексты песен
• Liisi Koikson
• Elu pärast

Kas ukse taga alati on tuba?
Kas igal toal on uksed alati?
Need kUsimused
olid ammu juba,
uusaastal, siis,
kui onne valati.
Nii vaevaliselt
hangus onnetina,
et valutama hakkas,
hakkas taevasina.

kui iseennast maha salati.
Kas teadmata,
kus kohas peitub uba,
voib teha oige elusalati?
Uks silmapik on
nagu oitsev lina,
mis kumab labi orna,
orna uduvina.

Pilvede all, taevaste all,
ootsuste all, lootuste all.
Pilvede vahel, taevaste vahel,
ootsuste vahel, lootuste vahel.

Ja kui kord
siiski lahti keeran ukse,
siis kuulan juba
seistes lave peal,
mis utleb mulle
rinnalinnu tukse,
kus oodatakse mind,
kas siin voi seal?
Ja tousen ules,
tousen fooniksina.
Ja olen jalle,
olen jalle mina.

Pilvede all, taevaste all,
ootsuste all, lootuste all.
Pilvede vahel, taevaste vahel,
ootsuste vahel, lootuste vahel.