Ma vaatan aknast välja siis,
Kui eemalt paistab vihmapiir.
Ja sadu algab täpselt siis,
Kui vastu akent puutub piisk.
Üks hetk, see möödub kiirelt,
Nagu tilk võI pilk,
Mis riivab sind ja kiirelt kaob.
Sa jõuad mõelda: oota veel kuid meel on kurb
Ja süda liiga kiirelt taob.
Ajal pole selles süüd.
Vaata ettepoole nüüd.
Ajal pole selles süüd.
Vaata ettepoole,
Vaata ettepoole nüüd.
Ja jäuas mäelda, mis saab siis,
Kui viis su sees on vait võl häälest ära trumm.
Et kuidas öelda, mõelda, vaevalt tead sa,
Kas süda vaikib võl on tumm.
Sest tuulehoog võib viia lehelt puult kuid
Sõnad suult viib hoopis muu.
Ja vihmaviirg võib uhta puhtaks pea
Kuid ikka jäävad sul su vead.
Ajal pole selles süüd.
Vaata ettepoole nüüd.
Ajal pole selles süüd.
Vaata ettepoole,
Vaata ettepoole nüüd.
Ja mõtled välja miskit uut,
Mis muud kui soovin tiibadesse tuult.
Et kõnni kergelt, lenda kõrgelt,
Pilved saatmas ikka sind on truult.
Liisi Koikson еще тексты
Оценка текста
Статистика страницы на pesni.guru ▼
Просмотров сегодня: 2