Ei sinuta ma teadnud kuis udust tõuseb päev kuis langeb täht ja ükski soov ei täitumata jää ning öö ja küünlavalgus ka seegi tundub uus meil lõputa näib algus, nii kaunis ja kurb
Refr: Puudutus nii hell ka nukrail hetkedel vahel palju muuta võib see meid Ja selle puudutuse eest annaks kõik ja rohkem veel ja on tunda, meile kuulub vaid see
Kas öelda suudab keegi palju tundeid muudab aeg kas teada võib, et kunagi on lahkumisepäev Nüüd ei silmi peida me teineteise eest su embuses end leida ma ihkan veel ja veel
Refr
Ja kuigi aastaid möödub me teed ei lahku vii ja hinges see mis lõhub ei jahtu iialgi (jahtu iialgi)
Miks varem ma ei teadnud, et minnes käsikäes kui mina hetkeks peatun ka sina seisma jääd Nüüd ei enam peida me tundeid teiste eest su embuses end leida ma ihkan veel ja veel