Ma ei otsi valgust kui hele on päev, Igatsuse viis minust mööda läeb, Kui mul on need silmad, mida aina näen. Aga kui see äkki kaob, seisan tühjal teel, Mõistan alles siis armund hinge keelt, Armastuse laul, lausa põleb sees Põleb tuhaks see
Klaasipõhjast lohutust ma saan Usun, et möödunu võib koputada taas, Kuid seisab aeg kui ootan ma... Ma tean, see on lootus vaid, Korra su silmi vaid suudelda sain, Mineviku viis nüüd see vaid..
Pimeduses kadund silmapiir, Polegi rada, mis sinuni mind viib, Mis oli kord, see möödub siin. Milleks vaid unenäos sind näen Ja iialgi su ümber ei ole mu käed. Siis kui koidab uus päev, valu mulle jääb.