Algas kõik nii, nagu algavad lood tunnetest rääkides ikka. Linnas, kus miljonid elavad koos, leidsid end siis poiss ja plika. Veel oli õnn nii habras ja noor, see kuningriik ei langenud koost. Ja prints ja printsess elasid kui muinasloos.
Möödusid päevad neil olles vaid koos, aeg aga ruttas kiirelt. Vaesus ju varjutab elu kui loor ja õnn võib ju pöörduda niisama kiirelt. Eemale jäid veel tuhandeid teid, hiilgus ja au nii peibutas neid. Ja noormees teadis muinasjutu lõpp on see.
Ref: Printsess ei jää su juurde, sa kõiki ta soove ei tea. Printsessi krooni kinkida talle sa eal ei saa. Printsess ei jää sinu juurde, kätel kanda sa ei saa. Printsessi trooni endale võita ei suuda.
Suitsevaid vabrikukorstnaid vaid näeb noormees, kel tööpäevad pikad. Sädelev teemant, mis printsessi käes, meenutab aegu kui vaene plika. Soovis, et kord tal oleks palee, teenrid ja tõld ning oma allee, mis kuldse päikse poole talle näitaks teed.