ära nuta ammu enne sinu sündi on su eest kõik nutud nutet` maimukene naera veel sa naerda võid veel sa õndsalt uinud väeti veel ei rõhu sinu meeli maised mured ja sa unes viibid kaugel kaunil maal kui sa silmad avad näed sa enda rinnal kuldset lindu kuldsed on ta tiivad, suled, kullane tal hari pääs kui su kätes on jaksu siruta nad sära poole lendab ära sinu rinnalt kambri nurka kuldne lind kui su jalgades on jaksu ja sa astud sära poole lendab ära kambri nurgast metsa äärde kuldne lind kui sa ütled jumalaga ema lähen õnne püüdma lendab igaveseks ära üle mere kuldne lind