Sauna ette sõidab täna üle Eesti tuntud buss, bussis seltskond tegelasi, kes ei ole mitte kuss. Kaheksakesi uksest sisse, silt jäeb rippu lingile, vaikust, meil on erapidu, vabal õhtul Meie Mees.
Ref: Ja lendab varna tuulisärk, ja pilli mängima ei pea, üks õhtu aastas vaba on ja see on vahel täitsa hea. Ja lendab varna tuulisärk, ja naljad ???? ülevail, on kitsuke küll sauna ruum, kuid meie silmaring on lai.
Piilöz lauale toob kange, tema oodata ei saa, sauna lavale ta ikka ronib mandoliiniga. Habe räägib vahva muiste, kui tal habet polnud veel, mõne nalja ja siis luiske seni kuni pehme keel.
Mõts teeb mõne kiire söögi, siis teeb mõned joogidki, või see oli vastupidi, vähemasti prooviti. Helimees see paneb kaja, muidu oleks kehva sound, panemisest rapub maja, aga kohvirsse jääb laud.
Kuhugi on kadund õlled, kus on saada me ei tea, alles oli meie hulgas, tuli maha lava pealt. Keebi koputab kui Kanter, seal ta ongi, käes tavaar, trummimees läks korraks poodi, tal nüüd maitseb limonaad.
Riisalu siis sekka lisab mõne vahva sõjaloo, isegi kui poolt ei usu, vale on ka teine pool. Lahkuda ei keegi taha, seltskond hea ja kõlab laul, tsikkid jäävad ukse taha, Mõksistki on saanud (pau).
Kes küll seda süldikampa mööda Eestit ringi veab, see on legendaarne Müller, ilus tark ja selge pea.