Kui olid minu kaisus mitte minutitki raisus polnud aeg mis koos sai veedetud see oli meeletu Mis siis ikka juhtus et meid elu alla neelas Järsku tõkkepuu me vahel kõik edasise keelas Pisarad on teel kuulen eemalduvat sammu, Ootan siiamaani kuigi oled lahkunud ammu Tahan seista kogu aja kallab vihma, sajab lund Kuni suudled mind üles ütled kallis nägid halba und Nüüd tühjal sügistänaval sahistan veel lehti minevik on silmades mõeldes kas veel kehtib Meie armastusest osa mis puudutab me tundeid Kuidas on nüüd lood kas üks, kui pandaks hindeid Meile mõlemale päevikusse õpetaja kombel Ammu telefoni mälust kustutatud on number Mille taga sinu nimi uue elu hommikuni minu südamesse jääd, kuni tuleb keegi...
Kes teeb, su elu jälle korda Kes teab, kuidas ära parandada sind Kes teeb su elu jälle korda Keegi kes hoolib, kellel südames on samad soovid
Mis sundis minema sind sinna kus sa ära oled praegu Kas sul hinge ei kraabi et meil oli häid aegu Mööduvad on mõtted pole kurbust pole raevu hing on jäänud tühjaks nagu karjuks tühja kaevu riidekapist tean et leian sinu lõhnaga salli see sama mis sul kaelas oli meie esimesel kallistusel sellegi viid nagu kõik mis sinu oma ma ei ütle midagi kuid juba tean et olen rumal võiks ju haarata su käest ja öelda kõik on korras kallis siis mu ümber käed sa paned selles samas valges sallis niimoodi ei lähe läbi saabki meie story Kui lahkudes sa uksel vaatad maha ütled sorri Sa püüdsid päris kaua, püüdsid lõpuni välja Ära arva et ei pingutanud minagi et tegin nalja Spikerdasin maha hingest mis on läbinisti siiras Kus on alles kõik tekstid meie kahe käsikirjas
(2x) Kes teeb, su elu jälle korda Kes teab, kuidas ära parandada sind Kes teeb su elu jälle korda Keegi kes hoolib, kellel südames on samad soovid