Elu sädeleb kui kaelakett, miks siis vahel üksi tunned, et kardad mängust välja langeda, püüad hingest anduda Päevast päeva pidev veepeal hoid, näida ei või iial murtud, loid Kinnitust ei leia kand, oled paat kel puudub rand Laval taas las süttib valgus, oled võitja särav staar, neile see on jälle algus, keset merd jäänd üksik saar
Kui keegi anda vaid suudaks sul aega, kuid rahvas nõuab, et mängi veel, et naerda Kas kodus kaugel sind ootamas see keegi, kui iseendale alles jääd, hea seegi
Tulla tagasi liig pikk on maa, meeleheites sillad põletad, püüdes mitte pöörduda, ajapeeglist mööduda Laval taas las süttib valgus, oled võitja särav staar, sinu hing on aga valdus, pimedus kus võtab maad
Kui keegi anda vaid suudaks sul, aega, kuid rahvas hüüab ,et mängi veel, et naerda Kas kodus kaugel sind ootamas see keegi, kui iseendale alles jääd, hea seegi
Kui keegi anda vaid suudaks sul, aega, kuid rahvas hüüab ,et mängi veel, et naerda Kas kodus kaugel sind ootamas see keegi, kui iseendale alles jääd, hea seegi