on igas südames üks ruum kus peitub eriline roos see puhkeb õide selle käes kes teab,mis õie väärtus on kui tõuseb tuul,läeb lendu soov mis kajama jääb kaugustes ja kui see soov ka kustub peos?! ma leian jõudu vaikuses
ja iga kord kui meenub roos see sulle anda on mu soov kuid oled, kaugel kaugel sa me vahel liiga pikk on maa
kui murus laine,tuhmus liiv sa silmad kurvalt sulgesid ja enne veel,kui lõppes päev mul lasid nukralt lahti käest
nüüd seisan siin ja kuulan tuult kas toob ta sõnumeid su suult vaid meie koos, vaid meie koos või närbuma peab minu roos
oh kuhu jäänud on su naer? ma tean on lõppenud su aeg ja kuigi karm on saatus ees sind loodan kohata ma veel
düdüüdüü
meid enam eal ei nähtud koos jäi sulle andmata Mu roos